28.05.2010
Dan kad konfli ant Guvernman Lalyans pu Lavenir ek L'Express, LALIT pran pozisyon anfaver liberte lapres. Nu pran sa pozisyon la, ki li anterm nesesite enn politik o-kler ek zis lor kestyon reklam peye Guvernmantal ek para-etatik, ki li anterm enn politik o-kler ek zis lor ki lagazet diferan departman ek para-etatik desid pu abone, ki li anterm drwa pu tu lapres partisip dan tu konferans de pres ek lezot evennman ofisyel. Alor, nu pa dakor ek sa boykot lor L'Express. Dayer, nu pa dakor ki Week-End, par exanp, sibir boykot, li osi. Li pa gayn okenn larzan reklam, li. E li manz so ku. Nu dakor ki Week-End finn byen bayas depi enn 30-enn lane, anfaver MMM. Me, li pa pli bayas ki Le Matinal bayas anfaver Travayist. E Le Matinal, li gayn "gro lo" reklam Guvernmantal.
Nu krwar Leta ti bizin ena enn politik ekilibre anver tu tit lapres. E lapres bizin lib, pu ki piblik gayn linformasyon. Anfet linportans enn Freedom of Information Act, li pa telman pu lapres kom tel, me li sirtu pu ki piblik ena drwa a linformasyon. Dayer, redakter Lalit de Klas ti ansam an 1984, kan ti ena manifestasyon kont enn lalwa represif kont lapres ki Anerood Jugnauth ti sey fer vote.
LALIT swete ki Guvernman ankuraz tu kalite lapres - ki li onivo kot li pey so reklam swa ki abonnman li pran. Nu krwar sel limit ti bizin pu evit sibvansyonn lagazet kominal, ubyen relizye. Kuma li ete, ena lapres ki kominal ek kominalo-relizye ki sibvansyone; sa ena bann danze.
Leta
Nu, dan LALIT, nu truv "lapres burzwa" (inklir radyo) kuma enn parti "Leta" dan sans pli strikt mo "Leta", setadir lapres li enn parmi sa lansanb institisyon ki tini anplas tu bann kondisyon ki permet derulman tu kalite kontra prive ki ena lefe piblik. Me, seki diferan ek sa but Leta ki eli la, setadir, Parlman ek so Lexekitif ki sorti ladan, se lefet ki li eli par nu tu, dan enn prosesis demokratik. Alor, akoz zot bann "eli", klerman zot ena enn devwar anver drwa tu dimunn. Zot seki an Angle apel "accountable". Alor, Guvernman aktyel, akoz so partipri kote lapres, akoz so represyon lor lapres, li pu ena pu pey enn pri politik. Tandi ki lapres, li malerezman pankor su sa mem kontrol demokratik la, alor nu natirelman atann mwens de so "accountability" pu so lopinyon, so manejmennt, so biznes. Apar MBC, ki li li ena enn devwar pu et "accountable" .
Dan enn loptik pli ter-a-ter, ena enn mond de diferans ant Parti Travayist, ki ena tu kalite lintere antan ki parti, ek "Leta". Kan enn parti eli, li pran kontrol enn parti Leta, lerla li ena enn devwar pu azir dan enn fason ekitab anver diferan lafors burzwa, antan ki "Leta". Me, pa zis Travayis ki ena enn nay kont L'Express. MSM, ki li usi, li ena enn nay kont grup la Sentinelle, depi enpe letan.
Lot kote, lapres kuma enn institisyon, li osi, li pa mem zafer ki lopinyon so bann redakter dan enn moman done, ni li pa mem zafer ki bann lanbisyon enn-de dimunn ki sef ladan. Alor, kan dimunn eli, antan ki sa but dan Leta, zot bizin respekte institisyon lapres la, malgre lager ki kapav ena, e ki anfet ena.
Seki paret pe arive se piblik ki lir zurnal pe bizin pey lepo kase, ek zurnalist ek fotograf pe expoze a gran difikilte dan zot travay, akoz enn lager a-long-alenn ant 2 ansyen ami: lider Parti Travayist ek Premye Minis, Navin Ramgoolam, ek sef grup La Sentinelle, Jean Claude de L'Estrac. Dayer, li enn lager ki nu dan LALIT, nu pa tro konpran, sirtu parski L'Express finn sutenir politik Travayist pandan dernye 5 an, sirtu so politik pro-kapitalist kote ekonomik; purtan, dan mem dan sa lepok la, L'Express finn sibir boykotaz deza.
Dayer, tu parti politik o-puvwar depi Lindepandans vini-mem finn pleyn kuvertir ki lapres donn zot. MSM, mem kan li ti dan Lopozisyon, li ti pleyn manyer ki lapres tret li.
Li vre pu dir ki dan Moris ena enn klas sosyal, enn elit ti-burzwa intelektyel irben ki byen suvan baz sosyal e enn parti politik partikilye a nerport ki moman done, e osi bann lagazet prinsipal. Sa kalite "kwensidans", mem si li malere, li arive suvan dan enn sosyete deklas. Dan Litali, li finn pir: enn patron ki ena problem personel ase grav, li ti proprieter bann senn TV ki finn spesyaliz dan bann program ase degelas anver fam, e limem li finn vinn sef deta.